2020-10-02

Aserbaidžaani suursaadiku seisukoht: Armeenia agressioon Aserbaidžaani vastu

27. septembril 2020 alustasid jõhkralt vaherahu rikkunud Armeenia relvajõud uut agressiooni Aserbaidžaani vastu. Rünnati intensiivselt rindejoone ääres paiknevaid Aserbaidžaani relvajõudude positsioone.

Rünnaku alla langesid ka Tartari ringkonna Qapanli külasid Chiragli ja Orta Garavend Aghdami rajoonis, Alkhanli ja Shukurbeyli Fizuli rajoonis ning Jojuq Merjanli Jabrayili rajoonis. Seejuures kasutati suurekaliibrilisi relvi, raketiheitjaid ja suurtükiväge.

Aserbaidžaani tsiviilisikute ja sõjaväelaste seas olnud ohvreid. Suurt kahju on tekitatud paljudele kodudele ja muule tsiviilinfrastruktuurile.

Armeenia järjekordse sõjalise agressiooni vältimiseks ning tsiviilelanike ja tihedalt asustatud elamurajoonide kaitseks võtavad Aserbaidžaani Vabariigi relvajõud enesekaitseõiguse piires kasutusele vasturünnakumeetmed. Seejuures järgitakse täielikult rahvusvahelist õigust.

Vastupealetungimeetmeid rakendatakse ainult rahvusvaheliselt tunnustatud Aserbaidžaani territooriumil. Armeenia agressioon Aserbaidžaani vastu on järjekordne rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste, sealhulgas 1949. aasta Genfi konventsiooni ja selle lisaprotokollide rikkumine.

Samuti on tegu 1993. aasta ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 822, 853, 874, 884 rikkumisega, mis näevad ette, Armeenia relvajõudude viivitamatut ja tingimusteta väljaviimist okupeeritud Aserbaidžaani aladelt.

Agressioon on Armeenia poolsete provokatsioonide jätkamine:

- 12. – 16. Juulil 2020 toimunud relvastatud rünnak Tovuzi oblasti suunas;
- 23. augustil toimunud luuregrupi provokatsioon Goranboy linnaosa vastu;
- etniliste armeenlaste ebaseaduslik asustamine Aserbaidžaani okupeeritud
  aladele;
- samuti Armeenia juhtkonna provokatiivsed avaldused ja tegevus.

Nende meetmetega on Armeenia õõnestanud Armeenia-Aserbaidžaani konflikti rahumeelse lahendamise protsessi. Vastutus praeguse olukorra eest lasub täielikult Armeenia poliitilisel-sõjalisel juhtkonnal.

Olukorras, kus Armeenia eirab selgelt rahvusvahelise õiguse norme ja põhimõtteid, õõnestab Aserbaidžaani suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, rikub jämedalt rahvusvahelisi inimõiguseid, sihtides tahtlikult tsiviilelanikke ja tsiviilinfrastruktuuri, on rahvusvahelisel üldsusel enam kui kunagi varem kohustus väljendada põhimõttelist solidaarsust Aserbaidžaani suhtes tema õiglases võitluses oma suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja elanikkonna kaitsel.

Olles hästi teadlik sellest, et Armeenia relvajõudude ebaseaduslik viibimine okupeeritud Mägi-Karabahhis ja Aserbaidžaani ümbruses on tõsine oht piirkondlikule rahule ja julgeolekule ning rahvusvahelisele õigusele, leian, et rahvusvaheline üldsus peab Armeenia agressioonipoliitika ja provokatsioonid Aserbaidžaani vastu karmilt hukka mõistma. Armeeniat tuleb forsseerida järgima rahvusvahelisi inimõiguseid ja sellega kaasnevaid kohustusi.

https://epl.delfi.ee/arvamus/paeva-teema-aserbaidzaani-suursaadiku-seisukoht-armeenia-agressioon-aserbaidzaani-vastu?id=91228813

Otsige arhiivist