AVALDUS Aserbaidžaani Vabariigi Inimõiguste voliniku (Ombudsman) avaldus seoses tsiviilelanike tapmisega Armeenia relvajõudude poolt
Alates 2. aprillist 2016 alustasid Armeenia relvajõud okupeeritud Aserbaidžaani territooriumitelt, samuti Armeenia Vabariigi territooriumilt äkitselt intensiivset tulistamist Aserbaidžaani Vabariigi territooriumite, mitmete elamute, koolide ja muude sotsiaalsete objektide pihta eesliinil, samuti Aserbaidžaani relvajõudude positsioonide pihta kontaktjoonel, kasutades raskekahurväge ja suure kaliibriga relvi. Selle tulemusena said surma ja tõsiselt vigastada tsiviilisikud, sealhulgas naised ja lapsed.
Armeenia relvajõudude selliste sõjakuridegude toimepanemisega rikuti seega räigelt rahvusvahelisi juriidilisi dokumente, sealhulgas Genfi konventsiooni sätteid.
Viimased juhtumid on tõestuseks armeenlaste vandalismist, kes jätkavad ebainimlikku tegevust, massiliselt rikutakse aserbaidžaanlaste õigust elule, mis põhjustab meie riigi inimestes rahulolematust.
Aserbaidžaani relvajõud võtsid kasutusele vajalikud meetmed, et tagada elanikkonna julgeolek üldtunnustatud riigipiirides, peatades Armeenia provokatsioonid ning takistades agressiivseid tegevusi.
Kuigi Aserbaidžaani relvajõud lõpetasid 3. aprillil 2016 presidendi algatusel ühepoolselt vastupanu, jätkus Armeenia poolne raevukas operatsioon, tsiviilelanike asulaid rünnati intensiivselt. Alates kella 12.00 5. aprillil 2016, vaatamata kahepoolsele avaldusele lõpetada tegevus eesliinil, jätkusid järgnevatel päevadel Aserbaidžaani ja tsiviilisikute asulates tulistamised raskerelvadest, sealjuures kasutati ka suurtükiväge. Kõikide nende juhtumite tunnistajaks ei olnud üksnes mina, vaid ka rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ja meie riiki külastavad rahvusvahelised ajakirjanikud.
7. aprillil, tingituna relvarahu rikkumisest armeenlaste poolt Agdere ja Goranboy piirkonnas, rünnati vigastatuid evakueerinud kiirabi üksust põhjustades sellega raskeid tagajärgi.
Okupandist Armeenia püüab tugevdada oma raske suurtükivägesid ja rakette, lahkrivistades oma sõjaväge okupeeritud Aserbaidžaani territooriumidel, et jätkata oma agressiivse tegevusega, tulistamaks tsiviilisikute pihta ning seega rikutakse jätkuvalt räigelt rahvusvahelise õiguse norme. Armeenia helikopterid lendavad intensiivselt Armeenia ja okupeeritud Aserbaidžaani territooriumide vahel. Kõik see peegeldab Armeenia kavatsusi panna toime uusi sõja-kuritegusid.
Selleks, et varjata agressiivset poliitikat ja sõjakuritegusid, kasutab Armeenia pool abinõuna moonutamist ja võltsimist, esitab nende poolt korda saadetuid inimsusevastaseid tegusid Aserbaidžaani tegevuse pähe ning üritab eksitada rahvusvahelist üldsust. Seetõttu, vastuseks Armeenia provokatsioonidele, viisid Aserbaidžaani relvajõud oma territooriumil enesekaitseks läbi sõjalise operatsiooni.
On ilmne, et 1988. aastal armeenlaste poolt alustatud agressiooni tagajärjel okupeeriti Mägi-Karabahh ning 7 sellega piirnevat rajoooni, mis ühtekokku moodustab 20% Aserbaidžaani territooriumist. Rohkem kui miljonist kaasmaalasest said pagulased ning riigisiseselt ümberasustatud isikud. Järgnevalt tapeti halastamatult üle 20.000 süütu inimese, sealhulgas lapsi, eakaid ja naisi ning tuhandeid inimesi võeti pantvangi.
Vaatamata 1994. aastal sõlmitud kahepoolsele relvarahu kokkuleppele Aserbaidžaani poole algatusel, ei täida Armeenia pool seda lepet ning rikub regulaarselt relvarahu, mille tõttu tapetakse, vangistatakse ja võetake pantvangi nii Aserbaidžaani sõdureid kui tsiviilisikuid.
Okupeeritud Mägi-Karabahh ja seitse kõrvalpiirkonda on Aserbaidžaani lahutamatu osa. See on taaskord leidnud kinnitust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 822, 853, 874, 884 aastast 1993, ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga "Okupeeritud Aserbaidžaani territooriumide olukord" kuupäevaga 14. märts 2008, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assemblee resolutsiooniga 1416 aastast 2005 ja soovitusega 1669 aastast 2009, mis kinnitavad Aserbaidžaani territooriumide okupatsiooni Armeenia sõjaväe poolt ning Mägi-Karabahhi kontrollimist separatistide poolt.
Pealegi, Armeenia, mis võeti Euroopa Nõukogu liikmeks, on võtnud mitmeid rahvusvahelisi kohustusi vastavalt Parlamentaarse Assamblee arvamusele nr 221, sealhulgas kohustuse teha jõupingutusi Mägi-Karabahhi konflikti rahumeelseks lahendamiseks ning kohustuse lahendada rahvusvahelisi ja kohalikke vaidlusi rahumeelsel teel ning vastavalt rahvusvahelise õiguse põhimõtetele, mitte kasutada jõudu naabrite vastu. Sellegipoolest, ebakonstruktiivseid seisukohti demonstreerides ei järgi Armeenia oma kohustusi, luues sellega takistusi rahu saavutamisel piirkonnas ning rikkudes regulaarselt relvarahu.
Euroopa Parlamendi resolutsiooniga Mägi-Karabahhist 23. oktoober 2013, avaldatakse samuti toetust meie riigi õiguslikule positsioonile rahvusvahelise üldsuse poolt ning tunnistatakse okupatsiooni. Esmakordselt tähistab see dokument konflikti lahendamise olulisust kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu eespool nimetatud resolutsioonidega aastast 1993, mis näevad ette okupandi vägede kohest, tingimusteta ja täielikku väljaviimist Aserbaidžaani territooriumidelt. Kahjuks ei ole selles suunas midagi ette võetud ning meie riigi ajaloolised alad on endiselt okupeeritud.
Seoses viimaste intsidentidega eesliinil, ENPA president ja mõned saadikud Euroopa Liidu riikidest kutsusid Armeeniat üles taganema okupeeritud Aserbaidžaani territooriumitelt, lõpetama oma agressiivne poliitika kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu otsustega, täheldades protsessi viivitust.
Me arvame, et rahvusvaheline üldsus ei tohiks jääda ükskõikseks selliste julmade, halastamatute ja ebainimlike juhtumite suhtes. Aserbaidžaani rahvas soovib elada rahus ja rikutud õiguste taastamist.
Seoses sellega, rõhudes rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kolleegidele, kutsun neid üles tegema otsustavaid jõupingutusi, et lõpetada pikaajaline Armeenia agressioon Aserbaidžaani vastu, massiline inimõiguste rikkumine ning toetama Aserbaidžaani õiguslikku positsiooni.
Me usume, et õiglus taastatakse, et see raske kuritegu inimsuse vastu saab rahvusvahelise juriidilise tunnustuse, et kurjategijad saavad oma karistuse ning et okupandist Armeeniale rakendatakse sanktsioonid rahvusvaheliste organisatsioonide poolt.
Kutsume rahvusvahelisi organisatsioone üles korraldama ülekuulamisi Armeenia-Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi konflikti lahendamiseks, Armeenia relvajõudude väljaviimiseks okupeeritud Aserbaidžaani aladelt, Aserbaidžaani territoriaalse terviklikkuse taastamiseks, mis on tunnustatud ÜRO ja rahvusvahelise üldsuse poolt, pagulaste ja sisepõgenike tagasipöördumiseks isamaale ning nende kuritarvitatud õiguste taastamiseks ja tagamiseks ning rahumeelseks kooseksisteerimiseks.
Usume, et 18. aprillil 2016 aset leidvas arutluses "Hiljutine ja traagiline Mägi-Karabahhi konflikti eskaleerumine", toetatakse Aserbaidžaani õiguslikku positsiooni ning et tehakse asjakohased otsused Armeenia vägede väljaviimiseks okupeeritud Aserbaidžaani territooriumidelt.
Loodame, et kõik rahvusvahelised organisatsioonid, rahuvalvejõud, kasutades vastavaid vahendeid, teevad jõupingutusi taastamaks rahu Aserbaidžaani aladel. Seega, vajalikud tingimused luuakse rahu nimel, säästva arengu ja tõhusa koostöö nimel meie riigis ja kogu regioonis. Luuakse võimalused tagamaks igale inimesele üldtunnustatud inimõigused ja vabadused ilma igasuguse diskrimineerimiseta.
Elmira Suleymanova
Aserbaidžaani Vabariigi Inimõiguste volinik
(Ombudsman)
12.04.2016
Avaldus on adresseeritud ÜRO peasekretärile, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, Euroopa Komisjonile, Euroopa Nõukogule, OSCE, Rahvusvahelisele Ombudsmani Instituudile, Euroopa Ombudsmani Instituudi ja Aasia Ombudsmani Ühingule, Rahvusvahelinsele Rahu Büroole, Rahvusvahelisele Rahuföderatsioonile, välisriikide Ombudsmanidele, välisriikides asuvatele Aserbaidžaani saatkondadele samuti ka välisriikide saatkondadele Aserbaidžaanis ning Aserbaidžaani diasporaa organisatsioonidele.
