2021-04-26

Aserbaidžaani Vabariigi välisministeeriumi pressiteade 35. aastapäeval ja rahvusvahelisel Tšernobõli katastroofide mälestuspäeval

Tšernobõli 35. rahvusvahelise katastroofi mälestuspäeva puhul väljendame solidaarsust nii nende riikide kui ka kõigi inimestega, keda see tragöödia puudutab.

Ukraina põhjaosas Pripjati lähedal Tšernobõlis 1986. aastal toimunud tuumaõnnetus oli tohutult humanitaartraagia. Plahvatus paiskas atmosfääri suures koguses radioaktiivseid materjale, põhjustades Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal erineval määral saastumist. See oli üks tõsisemaid tuumaõnnetusi, mis põhjustas mitmesajale tuhandele inimesele suurt kiirgust ja sundis umbes 350 000 inimest oma kodust saastunud aladelt lahkuma. Kiirgusega kokkupuute tagajärjel hukkus kohe 31 inimest ja 4000–27000 inimest. Paljud inimesed, kes elasid sadade kilomeetrite kaugusel plahvatuskohast, haigestusid katastroofi tagajärjel kiirgusse.

Aserbaidžaan osales koos mõne teise riigiga aktiivselt õnnetuse tagajärgede leevendamisel, saates kohe piirkonda üle 7000 päästja ja muu personali. Aserbaidžaan võõrustas ajutiselt umbes 7000 õnnetuses kannatada saanud inimest ning pakkus neile hädavajalikku rehabilitatsiooni ja ravi. Aserbaidžaan maksis tohutuid inimkulusid, umbes 5000 inimest kannatab praegu Aserbaidžaanis Tšernobõli õnnetuse tagajärgede tõttu ja hinnanguliselt 2000 Tšernobõli õnnetuses kannatanud kodanikku on siit ilmast lahkunud.

Tšernobõli õnnetus avaldas tuumatööstusele sügavat mõju, mis tõi kaasa tihedama koostöö ohutuse valdkonnas ja uute õigusaktide vastuvõtmise. Kõige olulisem on see, et see keskendus kogu maailmas ohutusele ning inimlike ja organisatsiooniliste tegurite olulisusele nende muutuste saavutamisel. Selle katastroofi kaugeleulatuv mõju on tõestanud, et tuumaelektrijaamade ohutus ei peaks puudutama mitte ainult riike, kus need asuvad, vaid ka läheduses asuvaid riike, mida potentsiaalsed riskid võivad mõjutada.

Selles kontekstis peab rahvusvaheline üldsus põhjalikult tegelema Armeenia Metsamoriga (AJM) seotud riskidega. See tuumaelektrijaam ehitati aastatel 1976-1980 Tšernobõlis kasutatava sarnase tehnoloogiaga ja asub aktiivses seismilises tsoonis. Vananenud tehnoloogia ja asukoha saatuslik kombinatsioon seab Metsamori maailma kõige ohtlikumate tuumajaamade hulka. Hoolimata erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide pidevatest hoiatustest, mis nimetavad rajatist „ohuks kogu piirkonnale“, jätkab Armeenia Metsamori tuumaelektrijaama ekspluateerimist ka pärast selle tööiga.

Aastal 2020 kutsus Euroopa Liit veel kord Armeeniat jaama sulgema ja ütles, et jaama „ei saa uuendada, et see vastaks täielikult rahvusvaheliselt tunnustatud tuumaohutusstandarditele, ning seetõttu vajab see varajast sulgemist ja ohutut dekomisjoneerimist.

Vananenud tehnoloogia kasutamine ja ohutusjuhiste eiramine Metsamori töötamise ajal tekitab laiemas piirkonnas tõsiseid keskkonnaprobleeme.

Lisaks tekitavad tuumamaterjalide, näiteks kõrgelt rikastatud uraani korduvad salakaubaveo juhtumid täiendavat muret jaama ja selle tuumamaterjalide nõuetekohase füüsilise kaitse pärast.

Sellel mälestuspäeval kutsume kõiki asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone, tuumaohutuse ja keskkonnaga seotud kodanikuühiskonna institutsioone, samuti piirkonna riike suurendama üldsuse teadlikkust võimaliku katastroofi ennetamisest ja koondama oma jõupingutused toetuseks Metsamori tuumajaama peatamisest.

 

Otsige arhiivist