Aserbaidžaani Vabariigi välisministeeriumi pressiteenistuse osakonna juhataja Leyla Abdullayeva vastab meedia küsimusele Armeenia välisministeeriumi avalduse kohta Sumgaiti sündmuste kohta
Küsimus: Armeenia välisministeerium avaldas avalduse sündmuste kohta Sumgaitis, Aserbaidžaani NSV-s ja esitas süüdistused Aserbaidžaanile. Soovime teada teie kommentaari selle kohta.
Vastus: Kahjuks räägime taas Armeenia poole avaldusest, mis on täis valesid ja väljamõeldisi. Oleme Armeenia poole põhjendamatutele väidetele Sumgaiti sündmuste kohta korduvalt vastanud ja täna tahaksin veel kord rõhutada, et verised sündmused Sumgaitis 1988. aasta veebruari lõpus Aserbaidžaani NSV-s olid ettekavatsetud ja hästi kavandatud provokatsioon vastu Aserbaidžaan. Nagu teada, algatas NSV Liidu peaprokuratuur seoses juhtunuga kriminaalasja, viidi läbi uurimine ning selle tulemusena tuvastati rahutuste toimepanijad ja kaaslased kokku 32 ohvrit; Tahan rõhutada, et neist 6 olid aserbaidžaanlased. Sumgaitis elavate armeenlaste kohta koguti arvukalt tunnistusi sündmuste süüdlase, rahvuselt armeenlase Eduard Grigoryani kohta, kes juhtis rongkäiku ja tappis isiklikult 6 inimest ning vägistas 3 armeenia rahvusest naist. Eduard Grigoryan, kellele mõisteti kohtuotsusega 12 aastat vangistust, viidi karistuse kandmiseks Armeeniasse ja vabastati hiljem.
Sumgaitis toimunud kohtuprotsessi tagajärjel seoses 27. – 29. Veebruari 1988. aasta sündmustega mõisteti 92 süüdi mõistetud inimest vanglakaristusse ja üks surma. Võrdluseks tahaksin märkida, et 1980. aastate lõpus ei võetud meetmeid nende vastu, kes vastutasid 217 aserbaidžaanlase surma eest Armeenia NSV-s aserbaidžaanlaste sunniviisilise väljasaatmise ajal nende ajalooliselt tihedalt asustatud aladelt.
Mis juhtus enne ja pärast Sumgaiti sündmusi (aserbaidžaanlaste massiline väljasaatmine Armeenia NSV-st, radikaalsete armeenia natsionalistide agressiivsete separatistlike tendentside tõus Mägi-Karabahhi autonoomses oblastis, kahe aserbaidžaani tapmine Aserbaidžaani NSV territooriumil esimesed Armeenia agressiooni ohvrid Mägi-Karabahhis) näitab selgelt, et need sündmused olid ühendused ühes ahelas ning peamine eesmärk oli plaan Mägi-Karabahhi piirkond Aserbaidžaanist sunniviisiliselt lahutada ja Armeeniale liita.
Armeenia, kes pidas Mägi-Karabahhi ja sellega külgnevaid Aserbaidžaani piirkondi peaaegu kolmkümmend aastat sõjalise okupatsiooni all, pani oma agressiivse poliitika raames toime arvukalt sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid, sealhulgas Khojaly genotsiidi. Ühtegi neist kuritegudest toime pannutest pole siiski veel vastutusele võetud.
Praegu, kui vaenutegevuse lõpetamise kokkuleppe saavutamisel ilmnesid piirkonnas tegelikud koostöövõimalused, tegi ametlik Jerevan konstruktiivsuse ja rahvusvahelise õiguse austamise asemel taas laimuvaid avaldusi, mis õhutavad vaenulikkust, mis näitab, et riigi valitsevatel ringkondadel pole ikka veel tervet mõistust.
Tuletame Armeenia poolele meelde, et Aserbaidžaani Vabariik on lõpetanud aastakümneid kestnud Armeenia sõjalise okupatsiooni osas rahvusvaheliselt tunnustatud suveräänsest territooriumist, taganud sellega seotud ÜRO Julgeolekunõukogu 1993. aasta resolutsioonide rakendamise ja 10. novembri 2020. aasta kolmepoolse avalduse. lõi piirkonnas uue turvaformaadi. Sellisel juhul on Armeenia valik kas astuda praktilisi samme selle avalduse elluviimiseks oma tulevase arengu jaoks ja jätkata heanaaberlikkuse poliitikat, mis põhineb rahvusvahelise õiguse põhimõtete rangel järgimisel, või visata oma rahvas kuristikku hoolimata oma kohustustest.
