Aserbaidžaani Vabariigi Väliministeeriumi Pressiteenistuse vastus media küsimusele seoses Vene Föderatsiooni Presidendi 17. Novembril 2020 antud intervijuuga
Küsimus: 17. novembril 2020 vastas Vene Föderatsiooni president meedia küsimustele Mägi-Karabahhi konflikti kohta. Kuidas hindate seda intervjuud, mida saate öelda seoses tõstatatud punktidega?
Vastus: Aserbaidžaan hindab kõrgelt Venemaa jõupingutusi Armeenia-Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi konflikti lahendamiseks. Venemaa on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige ja ainus OSCE Minski grupi kolmest kaasjuhatavast riigist, mis piirneb otseselt meie piirkonnaga ja millel on sellega pikaajalised ajaloolised sidemed. See seletab Venemaa otsest huvi Lõuna-Kaukaasia julgeoleku, stabiilsuse ja rahu tugevdamise vastu.
Intervjuu oli üsna üksikasjalik ülevaade olulisest rollist, mida Vene Föderatsiooni presidendi vahendamine on mänginud selle aasta 9. novembri kokkulepete saavutamisel. Venemaa presidendi isiklik roll ja allkiri 9. novembri 2020. aasta kolmepoolses avalduses on tema erakordselt oluline panus rahuprotsessi ja selle protsessi pöördumatuse tagatis.
Jagame täielikult Venemaa presidendi hinnangut, et verevalamise lõpetamine on kolmepoolse avalduse oluline saavutus. Aserbaidžaani pool on alates sõja esimestest minutitest alati ja täielikult toetanud rahvusvahelise üldsuse üleskutseid relvarahu sõlmimiseks.
Venemaa president puudutas oma intervjuus ka asustusprotsessi ajalugu.
Eriti tähtsad on Venemaa presidendi sõnad, et rahvusvahelise õiguse mõttes on nii Mägi-Karabahh kui ka kõik sellega piirnevad piirkonnad Aserbaidžaani territooriumi lahutamatu osa. See Venemaa seisukoht põhineb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide, OSCE ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste kindlal alusel.
Venemaa presidendi intervjuu ajal tehtud avaldus, et meie riigi okupeeritud alad olid Armeenia kontrolli all, on äärmiselt oluline. See annab tunnistust Armeenia poole katsete täielikust kokkuvarisemisest eksitada maailmakogukonda ja tuua esile ebaseaduslik režiim, mille Armeenia lõi Aserbaidžaani okupeeritud aladel.
Samamoodi on ebaõnnestunud Armeenia juhtkonna katsed laiendada konflikti ulatust ja kaasata kollektiivse julgeoleku lepingu organisatsioon. Venemaa president ütles oma intervjuus veel kord selgelt ja täpselt, et keegi ei tunginud Armeenia territooriumile. Nii kinnitati Aserbaidžaani seisukohta, et kogu vaenutegevus toimub eranditult meie riigi territooriumil, mille 1990. aastatel okupeerisid Armeenia relvajõud.
Eriti tuleb rõhutada, et Venemaa president iseloomustas Armeenia poole võimalikku keeldumist 9. novembri lepingute tingimuste täitmisest kui "tohutut viga" ja isegi kui "enesetappu". Jagame seda hinnangut täielikult. Nagu Venemaa president targalt märkis, loob Venemaa aktiivsel toel saavutatud kolmepoolne avaldus hea aluse suhete pikaajaliseks normaliseerimiseks.
