Aserbaidžaani välisministeeriumi avaldus seoses olukorraga eesliinil
Aserbaidžaani Vabariigi Välisministeerium mõistab karmilt hukka Armeenia relvajõudude luuregrupi poolt toime pandud provokatsiooni Armeenia ja Aserbaidžaani riigipiiril 29. detsemberil 2016 aastal ning Armeenia tegevust olukorra eskaleerumiseks.
Selle asemel, et teha konkreetseid samme konflikti lahendamiseks ning tegeleda sisuliste kõnelustega vastavalt Armeenia ja Aserbaidžaani presidentide aruteludele koosolekutel Viinis ja Peterburis, üritab Armeenia erinevate provokatiivsete sammude läbi õõnestada läbirääkimisi, jätkata agressiooni Aserbaidžaani vastu, tugevdada oma sõjalist kohalolekut okupeeritud Aserbaidžaani aladel ja kaasata kolmandad osapooled konflikti, et säilitada status quo.
Aserbaidžaani pool on korduvalt kinnitanud, et Armeenia agressiooni jätkumine Aserbaidžaani vastu ning Armeenia relvajõudude kohalolu okupeeritud suveräänsetel territooriumitel Azerbaidžaanis jääb peamiseks ohuks piirkonna rahule ja julgeolekule ning on peamine relvarahu rikkumise ning juhtumite põhjus. Olukorra eskaleerumine Armeenia provotseerimisel aprillis on selle järjekordne ilmekas näide.
Leiame, et Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni peasekretäri kommentaar antud teemal on ühepoolne. Vastupidiselt CSTO liikmesriikide ametlikule seisukohale ning sisulisele läbirääkimiste protsessile OSCE Minski rühma kaasesimeeste vahendusel, peasekretäri ebaseaduslikult kehtestatud režiimiga okupeeritud Aserbaidžaani käsitlemine kui "Mägi-Karabahhi Vabariik" ei ole vastuvõetav. Enne märkus või kommentaar tegemist peab CSTO peasekretär korralikult analüüsima ja hindama olukorda kohapeal. Samuti ei tohiks märkimata jätta järjekordset pettumust viimase CSTO Sankt-Peterburgi tippkohtumises tänu jätkuvale Armeenia provokatiivsele tegevusele.
Aserbaidžaani Vabariik, eesmärgiga kõrvaldada Armeenia agressiooni ja okupatsiooni tagajärjed oma territooriumil, tagada territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus, jätkab jõupingutusi ja olulisi läbirääkimisi koos OSCE Minski rühma kaasesimeestega, et lahendada konflikt järgides rahvusvahelise õiguse norme ja printsiipe ning asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu ja Helsingi lõppakti resolutsioone.
