Aserbaidžaani välisministri Elmar Mammadyarovi kõne idapartnerluse ministrite välissuhete alasel kohtumisel
23 Mai 2016, Brüssel
Proua Mogherini, aitäh!
Volinik Hahn,
Austatud kolleegid,
Daamid ja härrad,
Meil on hea meel, et diferentseerimise põhimõtted, paindlikkus, fookus ja suurema vastutuse funktsioon esinevad uue Euroopa naabruspoliitika dokumendis sammuna kohandada ELi poliitikat vis-à-vis tema idamõõtme praegust olukorda ja partnerriikide vajadusi arvesse võttes.
Aserbaidžaan on alati näidanud üles tugevat poliitilist tahet arendada suhteid ELiga põhinedes võrdse partnerluse ja vastastikuse kasu printsiipidel. Aasta tagasi, Riia tippkohtumise raames tutvustas Aserbaidžaan strateegilise partnerluse lepingu (SPA) projekti ELi poolele. See leping paneb tugeva aluse meie kahepoolsete suhete ajakohastamisele ning kvalitatiivselt uuele tasemele viimiseks ja ühiste huvide paremaks tagamiseks.
ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini visiit Aserbaidžaani oli hea võimalus läbi vaadata ja arutada ELi-Aserbaidžaani suhete tulevikuväljavaateid. Me omistame suurt tähtsust kahepoolse koostöö suurendamisele mitmetes ühiste huvide valdkondades, olles hiljuti lõpetanud ühised konsultatsioonid strateegilise partnerluse lepingu ulatuses, mõistame, et Euroopa Liit tuleb peatselt riikliku volitusega, et alustada läbirääkimistega.
Praegu töötame olemasoleva poliitilise dialoogi mehhanismi jätkamise nimel, mille eesmärgiks on värskendada meie kahepoolset koostööd. Lisaks oleme ka valmis jätkama ELiga läbirääkimisi ühise lennunduspiirkonna lepingu üle.
Austatud kolleeg,
Muudetud ENP kinnitas Lõuna gaasitranspordikoridori lõpuleviimise tähtsust üleeuroopalise energiajulgeoleku saavutamiseks. Selle ülemaailmse tähtsusega projekti õigeaegne ning edukas lõpuleviimine on kriitilise tähtsusega, et tuua Euroopasse alternatiivsed gaasi mahud. 2. ministrite nõukoja kohtumine, mis hiljuti Bakuus toimus ning millest võtsid osa Federica Mogherini ja Maroš Šefčovičil, kandis sõnumit ühtsusest ja solidaarsusest selle miljardiprojekti takistamatuks rakendamiseks. 17. mail Kreekas Thessalonikis toimunud murranguline tseremoonia on järjekordseks etapiks selles osas. Aserbaidžaan on ja jääb ka edaspidi pühendunud partneriks ühiste strateegiliste huvide saavutamisel energiajulgeoleku vallas.
Ka transpordi valdkonnas on tohutu kasutamata potentsiaal. Aserbaidžaan jätkab jõupingutustega, et arendada transiitkoridore meie regioonis, eelkõige ida-lääne ja põhja-lõuna koridore. Bakuu-Tbilisi-Karsi raudtee projekt, mis eeldatavasti hakkab toimima käesoleva aasta lõpuks, lisandub piirkonna kõige kriitilisemate infrastruktuuride nimistusse, kui Hiina Siiditee Majandusvööndi kontseptsiooni mõiste saab reaalsuseks.
Need projektid kannavad endas märksa rohkem mõju kui pelgalt majanduslik-kaubanduslik kasu. Need toimivad efektiivse vahendina tegelemaks EL-i ja Aserbaidžaani ühiste huvide valdkonnas.
Daamid ja härrad,
Mitmekultuurilisust ja mitmekesisust tuleks laialdaselt edendada, et ületada suurenevad ohud nagu radikaliseerumine, ekstremism ja terrorism. Aserbaidžaan oma multikultuurse ühiskonnaga on selles osas valmis oma kogemusi jagama. Samal ajal arvestame ELi Kultuuristrateegiaga selle välistegevuses, aitamaks välja selgitada meie praktilise tegevuse üksikasju selles valdkonnas.
7. ÜRO Tsivilisatsioonide (UNAOC) Globaalfoorum, mis toimus Bakuus 25-27. aprillil 2016, võttis vastu deklaratsiooni, mis annaks riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele suuniseid edendamaks kultuuridevahelist dialoogi ja multikultuursust kui viisi võidelda vägivalla ja ekstremismi vastu ning säilitada rahu, julgeolek ja heaolu kõigile. Foorumi teemad ja alateemad kajastasid 2030. aasta säästva arengu kava, mis sisaldab kaasatavate ühiskondade edendamist kui keskset osa säästvas arengus ning õigluse, rahu ja julgeoleku tagamisel. Foorumil osales enam kui 4000 osalejat, sealhulgas riigipead ja valitsuste ametnikud, akadeemikud eksperdid ning kodanikuühiskonna esindajad ja meedia.
Daamid ja härrad,
Ülevaadatud ENP tõstab esile stabiliseerumise kui kõige tähtsama ülesande mitmel pool Euroopa naabruskonnas. Tõeline stabiliseerumine selle õiges tähenduses on mõeldamatu ilma julgeolekualaste väljakutsete lahendamiseta,see tähendab, ilma pikaleveninud sõjaliste konfliktide lahendamiseta, mis ohustavad stabiilsust ja koostööd idapartnerluse piirkonnas.
16. mail peeti Viinis Armeenia ja Aserbaidžaani presidentide ning OSCE Minski grupi eesistuja riikide välisministrite kohtumine. Konflikti eskaleerumine eesliinil andis märku, et "status quo" Armeenia-Aserbaidžaani konflikti lahendamisel võib viia vägivalla ja raskete sõjaliste kokkupõrgeteni. Igaühel on küllalt status quo seisust, mis ei ole usaldusväärne ning jääb jätkusuutmatuks ja vastuvõetamatuks. Vägede demilitariseerimine ja väljaviimine peab saama tagatud.
Konstruktiivsed läbirääkimised võivad tuua soovitud rahu ja stabiilsuse regioonis. Ehkki, räpase pommiga ähvardavad avaldused Aserbaidžaanile ei peegelda Armeenia poolseid sellesuunalisi kavatsusi. Samal ajal kutsume üles rahvusvahelist üldsust kontrollima Armeenia sõnakuulmatust rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste, massihävitusrelvade leviku tõkestamise raames. See on äärmiselt oluline, võttes arvesse eelnevaid hiljuti avastatud kurikuulsaid kriminaalasju seoses radioaktiivsete materjalidega äritsemisega Armeeniast võimalikesse kolmandatesse riikidesse.
Aitäh!
