Aserbaidžaani Ombudsman väljastab 31. märtsil avalduse - Aserbaidžaanlaste genotsiidipäev

 Armeenia natsionalistide ja nende toetajate eesmärgipärane veresaun, etnilise puhastuse ja küüditamise poliitika aserbaidžaaanlaste vastu kestis rohkem kui kaks sajandit ning oli suunatud aserbaidžaanlaste pagendamisele nende ajalooliselt kodumaalt ja “Suure Armeenia” riigi loomisele.

XIX sajandi algusest alates olid tuhanded Armeenia perekonnad viidud ajaloolise Aserbaidžaani aladele nagu Iravani provints, Nakhchivan, Karabahh, Zangezur ja ka teistesse piirkondadesse Iraanis ja Türgis.

Alates 1988. aastast, tänu Armeenia agressioonipoliitikale Aserbaidžaani vastu, 20 protsenti riigi territooriumist, sealhulgas Mägi-Karabahh ja seitse ümbritsevat piirkonda okupeeriti, sadadest tuhandetest inimestest said põgenikud ja riigisiseselt ümberasustatud isikud.

Üks kohutavamaid tragöödiaid on 31. märtsil 1918 aastal armeenlaste poolt toime pandud genotsiid aserbaidzaanlaste vastu.  Armeenia-bolševike jõudude poolt toime pandud veretööd Bakuus said massiliseks 31. märtsil ja 1-2. aprillil,  relvastatud Armeenia rühmad tapsid tsiviilisikuid halastamatult.

Nende tapatalgute ajal tapeti kogu Aserbaidžaani territooriumil sadu tuhandeid kaasmaalasi, sealhulgas 30 000 inimest Bakuus ja selle ümbruses mõrvati jõhkralt rahvuse alusel, mošeesid ja koole põletati. Märtsi tapmiste jooksul tulistasid ning hävitasid armeenlased mitmeid vanu ehitisi, nende hugas Juma ja Thazapiri mošeed, samuti Ismailyya hoone, mida peetakse üheks maailma arhitektuuripärliks.

Märtsi sündmuste käigus hävitati täielikult 75 küla Shamakhi ja 115 küla Zangezuri provintsis ning kogu rahumeelsete moslemite vara rüüstati.  Ainuüksi Guba provintsis põletati Armeenia relvarühmituste poolt 122 küla, tapeti 60 meest, naist ja last ning vigastati 53. inimest. Sel perioodil tapeti kogu Aserbaidžaani territooriumil ligi 700 inimest.

Viimase perioodi jooksul on hiljuti avastatud tõendeid Guba provintsis 1918. aasta märtsi sündmuste ajal  armeenlaste poolt toime pandud massimõrvade kohta. Lugematul arvul leitud inimluud on Armeenia vandalism visuaalseks tõendiks. Märtsi sündmuste ajal tapetud inimeste mälestuseks loodi "Veresauna mälestuskompleks”(“Massacre Memorial Complex”). Hiljuti avatud Genotsiidi Muuseum Aserbaidžaani Vabariigi sõjaväe prokuratuuris  mängib olulist rolli avalikkuse teavitamisel riigi ajaloolistest tõdedest, kajastades sealhulgas ka Armeenia rahvuslaste poolt meie rahva vastu toime pandud massimõrvu ja tapmisi.

 Vastavalt rahvusvahelisele õigusele kuulub genotsiid kui tõsine rahvusvaheline kuritegu rühma kuhu kuuluvad ka rahvusvahelise rahu ja julgeoleku vastu suunatud agressioon, inimsusevastased kuriteod, sõjakuriteod ja rahvusvaheline terrorism.  Legaaldefinitsioon genotsiidile võeti kasutusele "genotsiidi vältimise ja karistamise" konventsiooniga, mis võeti vastu ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga nr 260 (III) 9. detsembri 1948. Nagu on loetletud konventsioonis, on genotsiidi näol tegemist tahtliku kavatsusega hävitada osaliselt või täielikult rahvuslik, etniline, usuline või rassiline grupp. Iga tegevus, mis on osa inimsusevastastest kuritegudest ja vaadeldud käesolevas dokumendis, on armeenlaste poolt 1918. aasta märtsi sündmuste käigus korda saadetud ning tuleks õiguslikust vaatenurgast tunnustada kui genotsiidi.

Sündmused tõendavad, et Armeenia rahvuslased ei loobunud oma kurikuulsatest eesmärkidest, tsiviilelanikke tapeti julmal kombel ning võltsiti ajalugu pöörates fakte enda kasuks, et varjata toime pandud kuritegu.

Okupeeritud Mägi-Karabahh ja seda ümbritsevad provintsid on Aserbaidžaani lahutamatu osa. Ehkki ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu neli resolutsiooni seoses Aserbaidžaani territoriaalse terviklikkuse ja okupeeritud alade tingimusteta vabastamise kohta, ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni pealkirjaga "Olukord okupeeritud Aserbaidžaani territooriumitel" 14. märts 2008,  Parlamentaarse Assamblee Nõukogu Euroopa (ENPA) võttis vastu resolutsiooni nr 1416 ja soovituse nr 1690 kinnitades Aserbaidžaani territooriumite okupatsiooni Armeenia relvajõudude poolt ning Mägi-Karabahhi allutamist separatistidele, keeldub Armeenia endiselt täitmast vastavate dokumentide nõudmisi.

Nende otsustega tunnistati Armeeniat kui agressorit ning nõuti vägede väljaviimist Aserbaidžaani okupeeritud aladelt, et luua võimalused miljonile Aserbaidžaani pagulasele ja sisepõgenikule kodumaale tagasipöördumiseks.

26. märtsil 1998 Aserbaidžaani liidri Heydar Aliyevi poolt alla kirjutatud määrusega ”aserbaidžaanlaste vastane genotsiid” kaasnes nende sündmuste poliitiline tunnustamine ning esimest korda deklareeriti armeenlaste poolt aserbaidžaanlaste vastu toime pandud genotsiidi. Seega mälestatakse aserbaidžaanlaste vastu toime pandud genotsiidi igal aasta 31. märtsil riiklikul tasandil. Üldiselt püüdleb Aserbaidžaani pool konflikti rahumeelse lahenduse poole. Riigi president Ilham Aliyev on korduvalt kuulutanud territoriaalse terviklikkuse taastamist.

Rahvusvaheline üldsus avaldab toetust Aserbaidžaani õiguslikule seisukohale ning on huvitatud konflikti rahumeelsest lahendusest tuginedes rahvsvahelistele õiguslikele normidele. Euroopa Liit on korduvalt väljendanud oma tahet osaleda aktiivselt Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisel ning luua pooltevaheline usaldus.

Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et USA New Yorgi senat 2012.aastal ning New Jersey Peaassamblee 2013. aastal võtsid vastu resolutsiooni, millega tunnustati 31. märtsi aserbaidžaanlaste genotsiidi.

Märgime veelkord, et antud genotsiidile ei olel veel rahvusvahelisel tasandil antud õiguslikku hinnangut. Toetudes rahvusvahelisele üldsusele ja organisatsioonidele, usume, et Armeenia pikaajaline agressioon Aserbaidžaani vastu ning massilised inimõiguste rikkumised lõpetatakse ja konflikt lahendatakse rahumeelsetel ja mõistlikel kaalutlustel.

 Kutsume rahvusvahelisi organisatsioone üles toetamaks Aserbaidžaani õiguslikku positsiooni ilma topeltstandarditeta ning usume, et õiglus taastatakse, et toimepandud vägivaldsele inimsusevastasele kuriteole antakse rahvusvaheline õiguslik hinnang kui genotsiidile, et kurjategijad saavad karistada, et toimub rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine Armeeniale vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ning et riigi territoriaalne terviklikkus  ning sadade tuhandete põgenike ning riigisiseselt ümberasustatud isikute õigused taastatakse.

 Loodame, et rahvusvahelised organisatsioonid; rahutoojad liituvad jõupingutustega, et taastada rahu ja julgeolek Aserbaidžaanis.