Aserbaidžaani Vabariigi Välisiministeeriumi avaldus olukorra eskaleerumisest eesliinil
2. aprillil 2016. aastal avasid Armeenia väed eesliini tiheda asustusega alal tule Aserbaidžaani relvajõudude pihta. Armeenia relvajõudude suurtükivägede rünnaku tagajärjel hukkusid ning said tõsiseid vigastusi mitmed tsiviilelanikud. Olulist kahju on saanud ka era-ja avalikud omandid.
Aserbaidžaani relvajõud on teinud vastavad sammud rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, et tagada tsiviilelanike ohutus ning peatada Armeenia provokatsioon ja takistada selle eskaleerumist. Hetkel on olukord jätkuvalt pingeline. Rünnakud Aserbaidžaani positsioonidele eesliinil jätkuvad.
Armeenia, püüdes tugevdada oma raskekahuriväge okupeeritud territooriumil, paigutab ümber raketi- ja suurtükivägesid ning viib läbi sõjaväehelikopterite lende Armeenia ning okupeeritud territooriumite vahel.
Viimastel aastatel on säärased Armeenia poolsed rikkumised ning relvastatud provokatsioonid, rünnates ning tappes Aserbaidžaani sõjaväelasi kui ka tsiviilelanikke, kasutades selleks suurekaliibrilisi relvi, muutunud üha sagedasemaks ning vägivaldsemaks.
Armeenia meeleheitlikud katsed süüdistada olukorra eskaleerumises eesliinil Aserbaidžaani on suunatud nii omaenda rahva kui ka rahvusvahelise üldsuse eksitamisele.
Aserbaidžaan on korduvalt juhtinud rahvusvahelise kogukonna tähelepanu sellele, et Armeenia relvajõudude illegaalne viibimine okupeeritud Aserbaidžaani aladel kujutab endast peamist ohtu olukorra eskaleerumisele ning piirkondliku rahu ja stabiilsuse tagamisele.
Armeenia, järjepidevate provokatsioonide ja olukorra halvendamisega, tugevdades oma sõjalist kohalolekut okupeeritud territooriumitel, ebaseaduslikult nende alade demograafilist, kultuuri- ja füüsilist iseloomu muutes, tegeledes ebaseaduslike majanduslike ja muude tegevustega, sealhulgas Armeenia rahvaste ümberpaigutamisega nendele territooriumitele, kannab ilmselget Aserbaidžaani territooriumite annekteerimise ning status quo kindlustamise eesmärki, mis omakorda on vastuvõetamatu ja jätkusuutmatu, mida nentisid ka OSCE Minski rühma riigipead. Samuti blokeerib Armeenia kõiki OSCE Minski rühma algatusi, sealhulgas ka Vene välisministri Sergei Lavrovi hiljutisi ettpanekuid läbirääkimiste protsessi edendamiseks. See on tõestuseks, et Jerevan ei ole huvitatud relvakonfliktile poliitilise lahenduse leidmisest.
Põhiline alus konflikti lahendamiseks on sätestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 822 (1993), 853 (1993), 874 (1993) ja 884 (1993) ja ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 62/243 (2008) , mis mõistavad hukka jõu kasutamise Aserbaidžaani vastu ja territooriumi okupatsiooni ning kinnitavad Aserbaidžaani suveräänsust ja territoriaalset ühtsust ning puutumatust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Nimetatud resolutsioonidega kinnitas ÜRO, et Mägi-Karabahh on Aserbaidžaani võõrandamatu osa ning nõudis okupatsioonivägede kohest, täielikku ja tingimusteta väljaviimist kõigilt okupeeritud Aserbaidžaani aladelt.
Aserbaidžaani territooriumi sõjaline okupatsioon ei ole lahenduseks ega saavuta kunagi Armeenia poolt soovitud poliitilist tulemust. Mida varem Armeenia reaalsusega lepib, seda varem jõuab konflikt lahenduseni ning riigid ja piirkonnas elavad rahvad saaksid kasu koostööst ja majanduslikust arengust.
Aserbaidžaan kutsub rahvusvahelist üldsust üles nõudmaks Armeenialt Aserbaidžaani territooriumite ebaseadusliku hõivamise lõpetamist, vägede väljaviimist ning konstruktiivset osalemist konflikti lahendamisel vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele ja rahvusvahelise õiguse normidele ja põhimõtetele.
