Kahepoolsete suhete kujunemine
Aserbaidžaani Vabariik tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 6. detsembril 1991. aastal. Eesti Vabariik tunnustas Aserbaidžaani Vabariigi iseseisvust 20. veebruaril 1992. aastal. Riikidevahelised diplomaatilised suhted sõlmiti 20. aprillil 1992. aastal.
Saatkondade tegevus
Aserbaidžaani Vabariigi 30. septembri 2009. aasta korralduse alusel asutati Aserbaidžaani Vabariigi saatkond Eesti Vabariigis (Tallinna linnas). Aserbaidžaani Vabariigi saatkond Eesti Vabariigis alustas tegevust 2010. aasta lõpus.
22.veebruaril 2005 akrediteeriti Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Türgi Vabariigis ka Aserbaidžaani Vabariiki. 26. augustil 2014 avas Eesti Vabariik Aserbaidžaani Vabariigis diplomaatilise esinduse.
Aserbaidžaani Vabariigi Presidendi 26. juuli 2021. aasta korralduse alusel nimetati Anar Abel oglu Maharramov Aserbaidžaani Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Eesti Vabariigis (volikirjad esitati Eesti Vabariigi Presidendile 26. augustil 2021).
Poliitilised suhted
Aserbaidžaani ja Eesti vahelised poliitilised suhted arenevad tõusvas joones. Kahe riigi vahelise poliitilise dialoogi järjepidevaks jätkamiseks on oluline korraldada regulaarseid vastastikuseid visiite ja kohtumisi riigipeade, valitsusjuhtide, parlamentide juhtide ning teiste ametnike tasandil.
Riigipeade vastastikused visiidid
Aserbaidžaani
12.–15. jaanuar 2009 – president Toomas Hendrik Ilves, ametlik visiit.
Eestisse
6.–8. aprill 2010 – president Ilham Alijev, riigivisiit.
Peaministrite vastastikused visiidid
Aserbaidžaani
13.–14. november 2008 – peaminister Andrus Ansip, töövisiit.
Parlamendi esimeeste ja aseesimeeste vastastikused visiidid
Aserbaidžaani
18.–19. juuni 2007 – aseesimees Kristiina Ojuland, töövisiit;
31. märts – 3. aprill 2008 – aseesimees Kristiina Ojuland, ametlik visiit;
18.–20. juuni 2008 – aseesimees Kristiina Ojuland, töövisiit;
28. juuni – 1. juuli 2012 – esimees Ene Ergma, ametlik visiit;
23.–24. oktoober 2018 – aseesimees Kalle Laanet, ametlik visiit;
22.–26. mai 2022 – esimees Jüri Ratas, ametlik visiit.
Eestisse
5.–6. juuni 2006 – esimees Ogtay Asadov, töövisiit;
6.–8. veebruar 2022 – esimees Sahiba Gafarova, ametlik visiit.
Välisministrite vastastikused visiidid
Aserbaidžaani
14.–16. veebruar 1996 – minister Siim Kallas;
1.–3. märts 2000 – minister Toomas Hendrik Ilves;
12. juuni 2004 – minister Kristiina Ojuland;
29.–30. oktoober 2007 – minister Urmas Paet;
12. juuni 2017 – minister Sven Mikser;
1. detsember 2017 – minister Sven Mikser;
21.–22. oktoober 2025 – minister Margus Tsahkna.
Eestisse
24.–25. aprill 2008 – minister Elmar Mammadjarov.
ÜRO Peaassamblee 77., 79. ja 80. istungjärgu kõrgetasemelise nädala raames toimusid Aserbaidžaani Vabariigi välisministri Ceyhun Bayramovi kohtumised oma Eesti kolleegiga.
Majandussuhted
Aserbaidžaani Vabariigi Presidendi 21. novembri 2011. aasta korralduse alusel kinnitati Aserbaidžaani Vabariigi poolt Aserbaidžaani Vabariigi Valitsuse ja Eesti Vabariigi Valitsuse vahelise kaubandus-majandusliku koostöö valitsuste vahelise komisjoni koosseis. Komisjoni Aserbaidžaani-poolne kaasesimees on digiarengu ja transpordi minister. Komisjoni Eesti-poolne koosseis, sealhulgas kaasesimees, määratakse kindlaks enne istungit. Komisjoni esimene istung toimus 28. juunil 2012 Bakuu linnas. Komisjoni teine istung toimus 29.–30. septembril 2014 Tallinna linnas. Komisjoni kolmas istung toimus 7. aprillil 2017 Bakuu linnas.
1.märtsil 2023 alustas tegevust projekt „LEF Network Azerbaijan“. Kolmeaastane projekt on suunatud majanduskoostöö arendamisele Aserbaidžaani, Läti, Eesti ja Soome vahel. Projekti raames sõlmiti 36 kuu jooksul Soome, Eesti, Läti ja Aserbaidžaani ettevõtete vahel lepinguid IKT, rohetehnoloogiate ja hariduse valdkonnas.
21.oktoobril 2025 toimus Bakuu linnas projekti „LEF Network Azerbaijan“ raames „Central Baltic – Azerbaijan Business Forum“. Kohtumistel tulid kokku Läti, Eesti ja Soome erinevaid tehnoloogiasektoreid esindavad ettevõtted, kes keskendusid ekspordi arendamisele Aserbaidžaani ning esindasid ühiselt Kesk-Balti piirkonda. Toimusid B2B kohtumised.
25.novembril 2025 korraldati Tallinna linnas projekti „LEF Network Azerbaijan“ raames „Central Baltic – Azerbaijan Business Forum“. Üritusel osales ligikaudu 50 Aserbaidžaani äriringkondade esindajat.
Aserbaidžaani ja Eesti kaubavahetus aastatel 2020–2025
(miljonit USA dollarit)
|
Aasta |
Import |
Eksport |
Kaubavahetuse kogumaht |
|
2020 |
3.250.2 |
1.593.3 |
4.843.5 |
|
2021 |
4.334.6 |
1.796.7 |
6.131.3 |
|
2022 |
7.158.3 |
2.234.3 |
9.393.2 |
|
2023 |
6.936.8 |
6.347.5 |
13.284.3 |
|
2024 |
6.717.86 |
9.735.39 |
16.454.25 |
|
2025 (august) |
17.680.53 |
7.727.59 |
25.408.12 |
Allikas: Aserbaidžaani Vabariigi Riiklik Statistikakomitee
Aserbaidžaanist Eestisse eksport:
mustmetallid (peamiselt terase pooltooted), granaatõunamahl, alkohoolsed ja alkoholivabad joogid, terastorud, puu- ja köögiviljad, reaktiivkütus (petrooleum), gaasiõlid.
Aserbaidžaani import Eestist:
seadmed ja mehaanilised masinad (peamiselt kraanad), elektriseadmed ja nende osad (peamiselt mobiiltelefonid), veised (pullid), kastmed ja maitseained, turvas, keemilistest tekstiilmaterjalidest võrgud, piimatooted, farmaatsiatooted, optilised, meditsiini-, fotograafia- ja täppisseadmed, kala ja vähilaadsed, mööbel ja selle osad, raudteevedurid, paber, kartong ja neist valmistatud tooted, muud keemiatööstuse tooted, plastid, alumiinium ja sellest valmistatud tooted, keedised, puuviljatarretised ja marmelaadid, saematerjal (peamiselt okaspuust), kerged destillaadid.
Lepinguline ja õiguslik alus
Kahe riigi vahel on allkirjastatud 23 dokumenti.
Parlamentidevahelised suhted
Kahe riigi parlamentide vahelised suhted arenevad positiivses dünaamikas. 7. septembril 2021 toimus Viini linnas parlamentide spiikrite 5. maailmakonverentsi raames kohtumine Aserbaidžaani Vabariigi Parlamendi (Milli Məclis) esimehe Sahiba Gafarova ja Riigikogu esimehe Jüri Ratase vahel.
6.–8. veebruaril 2022 toimus Aserbaidžaani Vabariigi Parlamendi esimees Sahiba Gafarova ametlik visiit Eestisse. Visiidi käigus kohtus Sahiba Gafarova Eesti presidendi Alar Karise, Riigikogu esimehe Jüri Ratase ning välisministri Eva-Maria Liimetsiga ning külastas Tallinnas ka e-Estonia Briefing Centre’it.
22.–26. mail 2022 külastas Aserbaidžaani ametliku visiidiga Riigikogu esimehe Jüri Ratase juhitud delegatsioon. Visiidi ajal võttis Jüri Ratase vastu Aserbaidžaani Vabariigi president Ilham Alijev ning ta kohtus peaminister Ali Asadovi, Parlamendi (Milli Məclis) esimehe Sahiba Gafarova, välisminister Ceyhun Bayramovi, digiarengu ja transpordi ministri Rashad Nabiyevi ning majandusministri asetäitja Sahib Mammadoviga. Visiidi käigus külastas delegatsioon Aserbaidžaani kontrolli alla taastatud Füzuli ja Şuşa linnu ning samuti Heydar Aliyevi keskust.
13.–14. märtsil 2025 viibis Aserbaidžaanis ametlikul visiidil delegatsioon, mida juhtis Eesti–Aserbaidžaani parlamentaarsete suhete töörühma juht Riina Solman.
4.–5. detsembril 2025 viibis Eestis ametlikul visiidil delegatsioon, mida juhtis Aserbaidžaani–Eesti parlamentaarsete suhete töörühma esimees Afat Hasanova.
Praegu on Aserbaidžaani–Eesti parlamentaarsete suhete töörühma juht parlamendiliige Afat Hasanova.
Praegu on Eesti–Aserbaidžaani parlamentaarsete suhete töörühma juht Riigikogu saadik Maria Jufereva-Skuratovski.
Riigikogus Aserbaidžaaniga seotud vastuvõetud dokumendid
Eesti Aserbaidžaani parlamentaarsete suhete töörühm võtab alates 2017. aastast traditsiooniliselt vastu eraldi avalduse, mis on seotud Hodžalı tragöödia aastapäevaga.
25. veebruaril 2026 võttis töörühm vastu avalduse Hodžalı tragöödia 34. aastapäeva puhul ning see avaldati ka Riigikogu ametlikul veebilehel.
10.märtsil 2026 võttis eesti Aserbaidžaani parlamentaarsete suhete töörühm vastu avalduse, milles väljendati solidaarsust Aserbaidžaani rahvaga seoses 5. märtsil Nahhitševani piirkonnale Iraani drooniga toime pandud rünnakuga. Avaldus avaldati Riigikogu ametlikul veebilehel.