2020-07-16
Armeenia uus sõjaline agressioon Aserbaidžaani vastu: provokatsioon kahe riigi piiril

Käesoleva aasta 12. juulil rikkusid Armeenia relvajõud jõhkralt relvarahu režiimi ning avasid suurtükitule Aserbaidžaani piirivalveväeosade positsioonidele ja piiriäärsetele küladele Tovuzi suunal Aserbaidžaani–Armeenia riigipiiril. Armeenia vägede sissetungi- ja uute alade hõivamise katse tõrjuti vastutule tulemusena.

Seekord ei käi lahingud mitte okupeeritud Mägi-Karabahhis, mille kõik riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on tunnistanud Aserbaidžaani territooriumiks, vaid Armeenia-Aserbaidžaani riigipiiril.

Tuleb märkida, et Armeenia-Aserbaidžaani riigipiiril Gazakhi ja Tovuzi rajoonis ei kontrollinud piirilõiku Armeeniaga mitte Aserbaidžaani relvajõud, vaid Aserbaidžaani Vabariigi Riiklik Piirivalveteenistus. Seevastu Armeenia, varjamata oma militaristlikke kavatsusi ja püüdes taas viia ellu oma okupatsioonipoliitikat, paigutas Armeenia-Aserbaidžaani riigipiirile oma relvajõud.

Viimaste lahingutegevuste käigus kaotas Aserbaidžaani armee 12 sõjaväelast, sealhulgas ühe kindralmajori ja polkovniku.

Armeenia pool tulistab sihikindlalt Aserbaidžaani tsiviilelanikke, kes elavad nende territooriumide külades, rikkudes niiviisi jõhkralt rahvusvahelist humanitaarõigust, sealhulgas 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsiooni tsiviilelanike kaitse kohta sõja ajal. Ära tuleb märkida ka 76-aastase tsiviilisiku Armeenia relvajõudude poolt tapmise fakt. Samal ajal annab Aserbaidžaani pool vastulööke eranditult üksnes vastase sõjalistele sihtmärkidele.

Armeenia-Aserbaidžaani piiril toimuvad sündmused ei kujuta endast mitte lihtsat piirikokkupõrget, antud provokatsiooni valmistas Armeenia pool hoolikalt ette ja see on Aserbaidžaani vastu suunatud agressiivse poliitika jätk.

Armeenia eesmärk selle provokatsiooni teostamisel on regioonis uue pingekolde loomine, tõmbamaks kõrvale tähelepanu varem okupeeritud territooriumidelt, läbirääkimiste protsessi rikkumistelt, keeldumiselt vabastada Aserbaidžaani alasid. Samal ajal püüab Armeenia juhtida niisuguste provokatsioonidega oma rahva tähelepanu kõrvale rasketelt siseriiklikelt sotsiaalmajanduslikelt probleemidelt ja tõmmata konflikti sõjalis-poliitilise organisatsiooni, mille liige ta on.

See ei ole juhus, et Armeenia alustas sõjalist operatsiooni Aserbaidžaani vastu kolm kuud enne Aserbaidžaani gaasi Euroopasse tarnimise algust. Tuleb märkida, et Aserbaidžaani Tovuzi rajoon on suurte regionaalsete projektide elluviimise vaatepunktist strateegiliselt oluline. Selle piirilõigu strateegiliste kõrguste hõivamise korral võiks Armeenia ohustada Aserbaidžaani jaoks eluliselt olulisi energeetilisi ja transpordiühendusi. Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe, Lõuna gaasikoridor, Bakuu-Supsa naftajuhe, strateegiline raudtee Bakuu–Thbilisi–Kars, maantee Bakuu–Thbilisi asuvad sõjalise tegevuse paiga vahetus läheduses.

Perioodiliselt väljendab Armeenia ähvardusi purustada Aserbaidžaani Mingəçeviri hüdroelektrijaam raketitulega ning uputada kümned linnad ja külad Kura tasandikul.

Armeenia pretendeerib ka Naxçıvanile ja teistele Aserbaidžaani territooriumidele, Armeenia noortele esinedes deklareerib Armeenia poliitiline juhtkond, et nad peavad osalema tulevastes sõdades, vallutamaks uusi maid müütilise Suur-Armeenia nimel. Armeenial on avalikke territoriaalseid pretensioone ka teistele naaberriikidele.

Tuleb märkida, et Armeenia peaaegu 30 aastat kestnud agressioon Aserbaidžaani vastu ja piiril teostatud provokatsioonid on vastuolus kõigi rahvusvaheliste õigusnormidega. Jõhkralt ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid rikkudes teostas Armeenia sõjalise agressiooni Aserbaidžaani vastu ja okupeeris 20% meie territooriumist – Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi regiooni ja seitse sellega külgnevat rajooni, mille tulemusena rohkem kui miljon aserbaidžaanlast, kes elasid nendel aladel, allutati etnilisele puhastusele ja aeti nende kodudest välja. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid nr 822, 853, 874 ja 884 nõuavad Armeenia relvastatud koosseisude täielikku ja tingimusteta väljaviimist Aserbaidžaani okupeeritud territooriumidelt. Paljude rahvusvaheliste organisatsioonide poolt vastu võetud arvukad dokumendid rõhutavad Armeenia-Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi konflikti lahendamise vajalikkust Aserbaidžaani territoriaalse terviklikkuse raames. Armeenia kannab rahvusvahelist õiguslikku vastutust sõjalise agressiooni eest Aserbaidžaani vastu.

Armeenia uus sõjaline avantüür tekitas Aserbaidžaani rahvas üheaegselt pahameele ja isamaalisuse massilise kasvu. Tuhanded inimesed Bakuud ja vabariigi rajoonides kogunesid spontaansetele miitingutele, et väljendada oma solidaarsust riigi armeele ja kõrgemale ülemjuhatajale, kümned tuhanded noored avaldasid soovi minna vabatahtlikeks, et anda vastasele rindel vääriline vastulöök. Kogu Aserbaidžaani ühiskond koondus riigi ja presidendi ümber ning on valmis vabadussõjaks oma okupeeritud maade eest.

 

             Murad N. Najafbayli,

Aserbaidžaani Vabariigi

erakorraline ja täievoliline saadik Eestis

https://tribuna.ee/public/azerbaijan-armenia-konflikt/ 

https://rus.njuzz.ee/article/285712445/

back news prev news