2018-05-08
Aserbaidžaani Shusha linna okupeerimisest Armeenia vägede poolt möödub 26 aastat

Armeenia relvastatud väed okupeerisid iidse Aserbaidžaani linna Shusha 8. mail 1992. a. Okupeerimise tulemusena hävitati Shusha linn ning 30 küla Shusha regioonis, tapeti 195 ja haavati 165 süütut elanikku ning 58 isikut on siiani kadunud. Rohkem kui 24 000 Shusha elanikku langes etnilise puhastuse ohvriks. 

Shusha okupatsioon oli osa Armeenia järjekindlast okupatsioonipoliitikast ning agressioonist Aserbaidžaani suunal.  Sellise poliitika tulemusena okupeeris Armeenia Mägi-Karabahhi ning Aserbaidžaani seitse lähiregiooni, viis läbi kurikuulsa genotsiidi, milles kannatas rohkem kui miljon aserbaidžaanlast ning pani toime tõsiseid sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid süütegusid.

Juba 26 aastat okupeeritud Shusha linn on võõrandamatu osa rahvusvaheliselt tunnustatud Aserbaidžaani ühtsest tervikust ning omab Aserbaidžaani rahva jaoks olulist ajaloolist, kultuurilist, moraalset ning sümboolset rolli. Shusha okupatsioon, mis kannab nimesid nagu „Aserbaidžaani muusika häll“ ja „Oriendi konservatoorium“ on tekitanud suurt kahju aserbaidžaanlaste kultuurilisele, vaimsele ja moraalsele pärandile.

Armeenia tahtliku hävitamispoliitika tõttu on okupeeritud maadel hävitatud, rüüstatud, rüvetatud ning omastatud Aserbaidžaani kultuuri- ja religioonipärandit, ainuüksi Shusha linnas on hävitatud rohkem kui 170 arhitektuurimälestuslikku ehitist, 160 kultuuri- ja ajaloomonumenti, mošeesid ning haruldasi käsikirju. Nende hulgas näiteks Panah-khaani kompleks ja raamatukogu, khaani palee ja karavanserai, Yukhari ja Ashagi Govharaga, Saatli mošeed, Vagifi mausoleum, Natavani maja.

Armeenia poolt ajutiselt okupeeritud Mägi-Karabahh jääb alatiseks Aserbaidžaani võõrandamatuks osaks.

1993. a võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsioonid 822, 853, 874 ja 884, millega mõistetakse hukka Aserbaidžaani territooriumiokupeerimine, kinnitatakse Aserbaidžaani suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus ning rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatus. Julgeolekunõukogu kinnitab nendes resolutsioonides, et Mägi-Karabahh on osa Aserbaidžaani territooriumist ning nõuab kohest, täielikku ja tingimusteta okupatsioonivägede väljaviimist kõikidelt hõivatud aladelt. Teised rahvusvahelised organisatsioonid on samasugusel seisukohal.

Rahvusvaheline üldsus toetab ja austab ühehäälselt ja põhimõttelisel viisil Aserbaidžaani territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Armeeniale on teatavaks tehtud, et praegust okupatsiooniga saavutatud status quo’d ei aksepteerita kunagi. Rahvusvaheline üldsus ei aksepteeri kunagi vägivaldseid katseid muuta rahvusvaheliselt tunnustatud piire.

Eirates julmalt rahvusvahelise üldsuse seisukohti ning rahvusvahelist õigust keeldub Armeenia endiselt oma vägede väljaviimisest Aserbaidžaani territooriumilt ning muudab sellega hõivatud maade füüsilisi, demograafilisi ja kultuurilisi märke, takistab sadade tuhandete sunniviisiliselt ümberasustatud isikute tagasipöördumist oma kodudesse ning õigust kasutada oma vara. Sedasi püüab Armeenia tugevdada veelgi status quo’d. 

Armeenia kuritarvitab üllast põhimõtet enesemääratlemisele püüdes varjata sellega vägivaldseid katseid annekteerida naaberriigi Aserbaidžaani alasid. Olukorral, mida Armeenia püüab näidata Aserbaidžaanis elavate armeenlaste ensemääratlusena, pole midagi ühist enesemääratlemise põhimõtet sisaldava ÜRO põhikirjaga või Helsingi leppega. Tegelikult nõuab enesemääratlemise printsiip 80 000 välja tõrjutud Mägi-Karabahhi aseri, nende hulgas ka 33 000 Susha elaniku tagasipöördumist Mägi-Karabahhi, kus nad elavad koos armeenia kogukonnaga rahus, väärikuses ja heaolus ning seda territoriaalselt terviklikus ja suveräänses Aserbaidžaanis.

Aserbaidžaani Vabariik kutsub rahvusvahelist üldsust üles sundima Armeeniat rahule ning avaldama tõsist poliitilis-diplomaatilist survet, et Armeenia täidaks oma kohustusi tulenevalt rahvusvahelisest õigusest, mis tähendab lõpetada okupatsioon Aserbaidžaani territooriumil, vägede tagasi viimist okupeeritud aladelt ning konstruktiivset osalemist läbirääkimistel.  

Aserbaidžaan on kiiretest läbirääkimistest kõige huvitatum osapool. Kui läbirääkimised Armeenia vägede lahkumise osas okupeeritud aladelt peaksid osutuma edutuks säilitab Aserbaidžaan oma loomupärase õiguse vastavalt ÜRO põhikirjale, et taastada oma suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.