2016-12-30
Välisministeeriumi avaldus

Aserbaidžaani Vabariigi välisministeerium väljendab sügavat muret hiljutiste Armeenia provokatsioonide intensiivistumise üle, mille eesmärk on kahjustada Viini ja Peterburi kohtumiste läbirääkimisi ja jõupingutusi Armeenia-Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi konflikti rahumeelseks lahendamiseks ning konflikti laiendamine. Käesolevaga konstateerib ministeerium järgmist:

Armeenia relvajõudude luure-õõnestav grupp pani toime järgmise provokatiivse teo rikkudes 29. detsembril 2016 Armeenia ja Azerbaidžaani riigipiiri. Antud provokatiivne tegu Armeenia relvajõudude luure-õõnestava grupi poolt suruti maha kaotustega. Aserbaidžaani relvajõudude sõjaväelane Chingiz Gurbanov hukkus rünnakut ennetades ning tema laip viidi Armeenia poolele.

Esialgu eitas Armeenia pool Aserbaidžaani sõjaväelase laiba nede käes olemist.   Hiljem seevastu üritas Armeenia pool vastutuse varjamise ja rahvusvahelise üldsuse eksitamisega esitada olukorda kui Armeenia riigipiiri rikkumist.  Vastupidiselt moraalsetele ja eetilistele normidele ning inimväärtustele kasutas Armeenia pool räpast propagandat ning väärinformatisooni jagades tapetud Aserbaidžaani sõjaväelase pilte sotsiaalmeedias.

Armeenia provokatsiooni tulemusena  aprillis puhkenud lahingute käigus tapetud Aserbaidžaani sõjaväelaste laipadel registreeriti arvukaid märke piinamisest. Ka nende fotosid jagati Armeenia poolt meedias ja sotsiaalvõrgustikes. Paar aastat tagasi varjati Armeenia poolt ka tapetud Aserbaidžaani sõjaväelase Mubariz Ibrahimovi laipa ning sellel pandi toime vandalismiakte. Alles pärast püsivat rahvusvahelist survet tagastati tema laip paar kuud hiljem Aserbaidžaanile.

Rahvusvahelist humanitaarõigust ignoreerides jätkab Armeenia Vabariik süsteemset vandalismiaktide kordasaatmise poliitikat lahingukäigus hukkunud sõjaväelaste laipadel ning tehes laipade tagastamise poliitiliste spekulatsioonide objektiks.  Loodame, et rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide, eriti Rahvusvahelise Punase Risti poolt, tuginedes kaastunde ja humanismi põhimõtetele, tehakse vajalikud ja kiireloomulised sammud, et kindlustada Chingiz Gurbanovi keha tagasitoomine Aserbaidžaani.

Kasutades ära  oma võimu seoses eelpool nimetatud küsimusega, moonutas Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni peasekretär Nikolai Bordyuzha juhtumi olemust, väites, et see juhtus Armeenia territooriumil. Peale selle, viidates okupeeritud aladel ebaseaduslikult kehtestatud režiimile kui „Mägi-Karabahhi Vabariigile“, üritas ta panna kahtluse alla Aserbaidžaani territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ning rahvusvaheliselt tunnustatud piirid.

See vastutustundetu avaldus CSTO peasekretäri poolt  kahjustab Armeenia-Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi konflikti lahendamiseks peetavaid läbirääkimisi OSCE Minski rühma kaasesimeeste vahendusel, samuti on see vastuolus aluspõhimõtetega suhtluses teiste organisatsiooni liikmesriikidega, mis toetavad Aserbaidžaani territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. N.Bordyuzha on ka varem teinud sääraseid kallutatud avaldusi.

Armeenia katsed tuua relvakonflikti otse Armeenia-Aserbaidžaani piirile ning kaasata konflikti CSTO,  väärtarvitades poliitikuid nagu N.Bordyuzha, kel on eriline suhtumine ja sümpaatia Armeenia suhtes, põhjustavad poliitilise olukorra eskaleerumist regioonis ning kujutavad tõsist ohtu piirkondlikule stabiilsusele ja julgeolekule.

Me lükkame tagasi selle vastutustundetu avalduse N.Bordyuzha poolt ning ootame õiget hinnangut teiste organisatsiooni liikmete.

Aserbaidžaani Vabariik on korduvalt kinnitanud, et Armeenia agressiooni jätkumine Aserbaidžaani vastu ning Armeenia relvajõudude illegaalne viibimine Aserbaidžaani okupeeritud aladel on peamiseks konflikti eskaleerumise ja intsidentide põhjuseks konfliktipiirkonnas ning peamine takistus konflikti poliitilisel lahendamisel.

Aserbaidžaani Vabariik kutsub rahvusvahelist üldsust üles nõudma rahu Armeenialt ning nõudma ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonide rakendamist.