2016-04-22
Aserbaidžaani Vabariigi Välisministeeriumi avaldus

Jätkuv relvakonflikt Mägi-Karabahhis ja selle ümbruses Aserbaidžaanis on toonud kaasa peaaegu viiendiku Aserbaidžaani territooriumi okupatsiooni ja muutnud umbes iga üheksanda inimese riigi siseselt ümberasustatud isikuks või pagulaseks. Armeenia Vabariik kannab vastutust sõja vallandamise ning Aserbaidžaani vastase jõukasutamise eest, okupeerides selle territooriume, viies läbi massilist etnilist puhastust ja pannes toime muid raskeid kuritegusid.

 

Rahvusvaheline üldsus on korduvalt tugevalt tauninud sõjalise jõu kasutamist Aserbaidžaani vastu ning sellest tulenevat territooriumide okupatsiooni. Aastal 1993 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsioonid 822 (1993), 853 (1993), 874 (1993) ja 884 (1993), milles mõistetakse hukka jõu kasutamist Aserbaidžaani vastu ja okupatsiooni tema territooriumil, kinnitades Aserbaidžaani suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Nimetatud resolutsioonidega kinnitas Julgeolekunõukogu, et Mägi-Karabahhi piirkond on Aserbaidžaani osa ning kutsus üles okupatsioonivägede kohesele, täielikule ja tingimusteta väljaviimisele kõigilt okupeeritud Aserbaidžaani aladelt. Teised rahvusvahelised organisatsioonid on samal seisukohal.

 

Eirates täielikult rahvusvahelise kogukonna positsiooni ja rikkudes rahvusvahelist õigust jätkab Armeenia jõupingutustega, et veelgi konsolideerida praegust olukorda ja tugevdada oma sõjalist asetust arestitud territooriumidel, muutes oma demograafilist, kultuurilist ja füüsilist iseloomu ja takistades sadu tuhandeid Aserbaidžaani sunniviisiliselt ümberasustatud isikuid naasmast nende kodudesse ja omanditesse nendes piirkondades.

 

Regulaarsed relvarahu rikkumised ning rünnakud relvajõudude kontaktjoonel ja riikidevahelisel piiril asuvatele Aserbaidžaani linnadele ja küladele on viimasel ajal muutunud üha sagedasemaks ja vägivaldsemaks, vigastades ning surmates Aserbaidžaani tsiviilelanikke. Aserbaidžaani Vabariik on rahvusvahelise üldsuse tähelepanuks korduvalt avaldanud tugevat protesti ja tõsist muret ning märkinud, et Armeenia relvajõudude ebaseaduslik kohalolu okupeeritud Aserbaidžaani aladel on peamiseks pingeallikaks ja intsidentide põhjustajaks konfliktipiirkonnas ja suureks takistuseks konflikti poliitilisel lahendamisel. Aserbaidžaani Vabariik on ka korduvalt öelnud, et sõjaline okupatsioon tema territooriumidel ei ole lahenduseks ning ei too kunagi Armeenia poolt ihaldatud poliitilist tulemust.

 

Alates 2. aprilli 2016 varahommikust on Armeenia relvajõud suurendanud rünnakuid oma positsioonidelt okupeeritud aladelt, võttes sihikule Aserbaidžaani relvajõud kontaktjoonel ja sellega külgnevatel Aserbaidžaani kontrolli all olevatel aladel, kasutades raske suurtükiväge ja suure kaliibriga relvi. Armeenia rünnakute ja sellele järgnenud sõjategevuse tulemusena rünnati 34 linna ja küla piki kontaktjoont, mitmed tsiviilelanikud, sealhulgas lapsed, said surma või haavata.  Olulist kahju on tekitatud era ja avalikele omanditele. 353 tsiviilehitist, neist 314 elumaja, 3 kooli, 3 lasteaeda, 1 kultuurikeskus ja muud tsiviilobjektid kas hävitati või said kahjustada. 357 elektriposti, 3 alajaama, 30 trafot, samuti vee reservuaarid, gaasitorud, teed ja muu vara sai kahjustusi. Uuendatud informatsioon armeenia relvajõudude rünnakute tagajärgedest seisuga 18. aprill 2016 on lisatud.

Armeenia ründav tegevus põhjustas ka õnnetusi ja vigastusi Aserbaidžaani relvajõudude sõjaväelastele. 10. aprillil 2016, seoses hiljutise konflikti eskaleerumisega,  hõlbustas Rahvusvahelise Punase Risti organisatsioon poolte vahelist hukkunute üleandmist. Teostatud kohtumeditsiinilise läbivaatuse käigus registreeriti mitmeid märke Aserbaidžaani sõjaväelaste laipade moonutamisest.

Oma tahtliku rünnaku tegevusega kahjustas Armeenia 1994. aastal kehtestatud relvarahu ning ohustas väljavaateid konflikti poliitiliseks lahendamiseks. 5. aprillil 2016 sõlmiti Moskvas Vene Föderatsiooni vahendusel relvarahu. Vaatamata sellele jätkab Armeenia jätkuvalt kokkuleppe rikkumist, tulistades Aserbaidžaani relvajõudude positsioone ning linnu ja külasid, mis paiknevad piki kontaktjoont, kasutades selleks suure kaliibriga kuulipildujaid, miinipildujaid, granaadiheitjaid ja suurtükiväe süsteeme.

Armeenia otsesed ja tahtlikud rünnakud Aserbaidžaani tsiviilelanikkonna ja tsiviilobjektide vastu, samuti inimsusevastased teod Aserbaidžaani sõjaväelase vastu, kujutavad endast tõsiseid rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumisi, eelkõige 1949. aasta Genfi konventsiooni ja I lisaprotokolli, 1954. aasta Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral ja selle protokolle; rahvusvahelise tsiviil- ja poliitiliste õiguste pakti ning rahvusvahelise pakti majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta; piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise pakti,  rahvusvahelise konventsiooni kõigi rassilise diskrimineerimise vormide likvideerimise kohta,  konventsiooni lastee õiguste kohta ja konventsiooni inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmise kohta.

Kõrvuti Armeenia Vabariigi vastutuse rahvusvaheliste väärtegude eest kuuluvad rahvusvahelise kriminaalõiguse kohaselt kuritegude hulka ka konflikti jooksul toime pandud rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumised. Armeenia poolt esitatud üldhinnang sõja vallandumise põhjuste ja tagajärgede kohta näitab selgelt, et Armeenia poolt konflikti jooksul toime pandud kuriteod ei olnud isoleeritud või juhuslikud teod, vaid osad Armeenia laialdasest ja süstemaatilisest poliitikast ning metsikuse praktikast. Aserbaidžaani Vabariik on kindel, et järjepidev meetmete rakendamine riiklikul tasandil, samuti olemasolevas rahvusvahelises õiguslikus raamistikus, aitab võtta vastutusele Armeenia Aserbaidžaani vastu suunatud agressiooni käigus toime pandud tõsiste kuritegude eest vastutavad osalised.

Aserbaidžaani Vabariik soovib tungivalt, et rahvusvaheline üldsus mõistaks hukka Armeenia rahvusvahelise õiguse jultunud rikkumisi ning nõuaks eespool nimetatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamist. Konflikti on võimalik lahendada ainult lähtuvalt Aserbaidžaani suveräänsusest ja territoriaalsest terviklikkusest tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Aserbaidžaani Vabariik ei säästa jõupingutustelt, et saavutada konflikti poliitiline lahendamine ning rahu ja õigluse tagamine piirkonnas.

 

Updated information on the consequences of attacks by the armed forces of Armenia as of 18 April 2016